Meenutades alati rõõmsameelset Michael „Beef“ Parki

Täna möödub 19 aastat sellest traagilisest päevast, kui 2005. aasta Walesi ralli 15. kiiruskatsel hukkus Markko Märtini kaardilugeja Michael Park.
Michael Steven Park tegi MM-rallidel Gravel crew tööd tänaseks kahjuks samuti taevastele ralliradadele lahkunud Richard Bursile ja Colin McRaele ning võistles Briti meistrivõistlustel legendaarse Mark Higginsi kaardilugejana. Tema hüüdnimeks oli „Beef“, mille ta sai siidritehases, kuhu ta peale kooli suveks tööle läks, kuid kuna ta oli nii lühike ja kõhna ning ei jõudnud seal midagi tõsta, siis panid töötajad talle hüüdnimeks Beef.

Loode Inglismaalt pärit Park ja Tartust pärit Markko Märtin istusid võistlustingimustes esimest korda ühte autosse 2000. aasta Eesti Talv rallil, mille Toyota Cororolla WRC autol sõitnud Eesti / Briti ekipaaž võitis. Samal aastal osaleti juba üheksal MM-rallil, millest teisel ehk Portugalis juba napi 0,1 sekundilise kaotusega katsevõidust ilma jäädi. Hooaja MM-rallidest lõpetati parimal kohal Küprose ralli, mis finišeeriti kuuendal kohal, mille eest toona 1 MM-punkt teeniti.
„Ma polnud vahetuses alguses kindel, aga nüüd juba olen. Arvan, et see annab edaspidi tulemustes kindlasti tunda, kui juba mitte praegu. Eestis ei ole kellelgi piisavalt MM-rallide kogemusi, kaasa arvatud minul. Usun, et tuleviku silmas pidades oli see õige otsus. Arvan, et koostöö sujub päris hästi. Ma ei usu, et näiteks Portugalis ühel katsel saadud teine koht, kümnendiksekundilise kaotusega parimale, tuli kuidagi tunde pealt. Kindlasti annab sidet veelgi parandada, aga tulemused räägivad enda eest – kõik toimib,“ kommenteeris Märtin Parkiga koostööd 2000. aasta aprillis Sporditähele antud intervjuus.

Ja Märtinil oli tuline õigus, sest tulemused läksidki aina paremaks ja kui 2000. aastal osalesid Märtin – Park Subaru World Rally Team värvides MM-rallidest ühel võistlusel Austraalias, siis hooajal 2001. sai Märtinist enda andekuse ja Parki abiga esimene eestlane autoralli MM-sarja tehasemeeskonnas. Kui Subarus sõidetud hooaeg ei läinud päris nii nagu mehed ise lootsid ja hooaja parimaks tulemuseks jäi Soome MM-ralli viies koht, siis samal aastal algas Märtin – Parki ja nende peatoetaja E.O.S eestvedamisel mõnus traditsioon ehk E.O.S Rally, mis tõi aastatel 2001-03 ja 2005 Tartu ja Otepää teede äärde kümneid tuhandeid rallisõpru, kaasaarvatud siinkirjutaja, kes oma iidolitele olid kaasa elama tulnud.

2002. aastal vahetasid Märtin – Park meeskonda ja liitusid toonase Fordi tehasemeeskonnaga tänaseks paremini teada, kui M-Sport. Nende meeskonnakaaslasteks said tolle aja maailma autoralli suurimad nimed Carlos Sainz ja Colin McRae. Hoolimata nimekatest meeskonnakaaslastes näitasid Märtin – Park paljudel katsetel ja rallidel kogenud meeskonnakaaslastele tagatulesid. Esimest korda olid Fordi meeskonna uustulnukad etapivõidule lähedal Kreekas, kus nad juhtisid peale kaheksat sõidetud kiiruskatset tänaseni Acropolise ralli võitude rekordit enda käes hoidva McRae ees koguni 57,1 sekundiga. Sel korral lasi rallijumal Märtin – Parkil veel võitu oodata ja sõit lõppes purunenud rehvi järel kuuenda kohaga. Võidule oldi lähedal ka hooaega lõpetanud Michaeli kodurallil Walesis, kus viimasele võistluspäevale liidrina starditi, kuid lõpetati neli katset hiljem 24,4 sekundilise kaotusega oma esimest MM-võitu tähistanud Petter Solberg – Phil Mills seljataga. Sellegipoolest oli põhjust tähistada, sest see oli Märtin – Parki MM-karjääri esimene poodiumikoht ja parim ootas alles ees.

Kui 2003. aastat alustas Ford vana 2002 Focus RS WRC mudeliga, siis Uus-Meremaa rallist alates toodi rajale legendaarne ja tolle aja maailma parim ralliauto Ford Focus RS WRC 03. Kui esimesed kaks rallit tuli nüüd juba Fordi esipaariks tõusnud Märtin – Parkil tehnilistel põhjustel katkestada, siis kolmas üritus tõi Kreeka teedel selle, mis eelmisel aastal oli pooleli jäänud ja Eesti autoralli ajalugu oli tehtud. Märtin – Park võtsid esimesele MM-etapivõidule lisa juba kaks rallit hiljem Soome teedel. Kui vaid see 03 Focus WRC rallidel kestnuks, siis… Kokku katkestati sel hooajal erinevatel põhjustel kuus rallit.
2004. aastal olid küll konkurendid eesotsas Citroeni ja Sebastien Loebiga Fordile sammu lähemale ja möödagi astunud, kuid sellest hoolimata jätkasid Märtin – Park poodiumikohtadele sõitmist ja ka võitude võtmist, mida kogunes hooaja jooksul kolm.
Kui ajaloo esimene Mehhiko ralli võit oli nö. õnnega koos töövõit, siis kaks järjestikust võitu asfaldil Korsikal ja Kataloonias Sebastien Loebi ja teiste tugevate asfaldisõitjate vastu näitas Märtin – Parki sisu.

2005 aastaks kolisid Markko ja Michael Peugeot tehasemeeskonda. Peugeot 307 WRC ei istunud ei meeskonnakaaslastele Marcus Grönholm – Timo Rautiainen ega ka Märtin – Parkile. Kuigi hooaeg tõi mitu poodiumikohta oli aru saada, et selle auto vedrustus ei tööta ja kui E.O.S rallil lasti Märtinil testida uut, mitte Peugeot poolt toodetud vedrustust, muutus auto käitumine kohe märgatavalt paremaks.
WRC hooaja 2005 kalendrisse kuulus koguni 16 etappi, Markko ja Michaeli hooaeg ja ühine rallitee lõppes kahjuks 12 etapina sõidetud Walesi ralli viimasel võistluspäeval.
18. septembril kell 09:20 tuli Margami katse esimeselt läbimiselt võistluse juhtimiskeskusesse GPS signaal, mis tuvastas võistluspaari number 8 Märtin – Park auto väljasõidu. Kahjuks oli selle väljasõidu tagajärjel hukkunud Eesti ja maailma autospordi sõprade südametesse pugenud alati naeratav ja heatujuline abikaasa ja kahe lapse isa Michael Park.
Michael olla kunagi sõnanud: kui ma siit ilmast lahkun, ei soovi ma nuttu ega hala, ning palunud end mulda sängitada rockbändi Jam laulu „Going underground“ saatel. Tema viimane soov täideti.
Markko Märtin on öelnud, et tal oli au ja privileeg olla Michaeli piloot ja tal on kahju, et ta ei suutnud talle võita tema kodurallit Suurbritannia teedel.

Michaelist on meenutada nii palju positiivset. Need emotsioonid mida ta pakkus koos Markkoga on midagi sellist mida ei siinkirjutaja ega Eesti rallisõbrad polnud eal varem kogenud. Kui autos oli Michael (enamjaolt) tõsine ja tegi oma tööd südamega, siis tema huumorisoon nii autos, kui väljaspool seda nakatas kogu rallimaailma.
Kes ei mäletaks Michaeli 2004. aasta Türgi ralli katset, kus ta küsis sõidu ajalt Markkolt, et kas ta ikka jalgpalli EMi vaatas eelmisel päeval ja hakkas siis briti aktsendiga legendi lugema või siis, kui ta udus sõites Markkole ütles, et ole nüüd pane gaasi juurde, sa näed küll, mille peale eestlane ta pikalt saatis. Need on vaid mõned näited, kuid ägeda ja positiivse ellusuhtumisega andekas britt oli.  

Michael Parki surm Walesi rallil pani tööle FIA ohutus ja muud osakonnad, et parandada ralliautode turvalisust ja seda just külgkokkupõrgetel. Saatuslikul moel oli just Markko see, kes oli sellele probleemile varasemalt viidanud ja muudatusi ka plaaniti, kui kahjuks ei jõudnud Michael neid ära oodata. Seega on tänaste ralliautode turvalisuses suur osa Michaeli panust.

Markko ja Michael osalesid koos 74 MM-ralli, millest võitsid viis. Poodiumil sai Eesti – Briti ekipaaž koos seista 18 korral.

Meenutame täna Michaelit igaüks endale sobival moel. Rallisõbrad lähedalt ja kaugelt – nagu juba traditsiooniks saanud, siis kellel võimalus kohtume kell 19.00 Pirita tee ääres Michael Parki mälestusmärgi juures, et süüdata küünlad ja meenutada üht maailma parimat kaardilugejat Michael „Beef“ Parki.

Aitäh sulle Michael, puhka rahus.